Proktoloog

Tegeleme pärakupiirkonna, pärakukanali, pärasoole ja jämesoole haiguste diagnoosimise, ravi ja profülaktikaga. Proktoloog on üldkirurg, kes on spetsialiseerunud päraku ja pärasoole haiguste ravile. Nende haiguste hulgas on hemorroidid, pärakulõhe, fistulid jne. Nende haiguste ravi võib olla konservatiivne (elustiili ja dieedi muutused; ravimite ja kreemide kasutamine) või kirurgiline (alustades lihtsamatest ja miniinvasiivsetest protseduuridest lokaalanesteesias kuni suuremate lõikusteni üldnarkoosis).

Millal pöörduda proktoloogi poole?

Pärakupiirkonna ja pärasoole vaevused esinevad paljudel inimestel. Kuna on tegemist delikaatse probleemiga, ei julge inimesed tihti arsti poole pöörduda. Kindlasti ei tohi visiiti proktoloogile häbi tõttu edasi lükkata. Meie arstid suhtuvad igasse patsienti mõistvalt. Pöördu meie poole kohe, kui tekivad esimesed haigusnähud, nii saame koos kiiresti sobiva lahenduse leida.

Pöördu proktoloogi poole kui:

• sinu peitveretest on positiivne (kolorektaalvähi sõeluuringul või lihtsalt kontrollis)
• esineb valu või ebamugavustunne päraku või lahkliha piirkonnas
• esineb veri tualettpaberil või verine eritis pärasoolest
• pärakupiirkonda on tekkinud moodustised, lõhed või haavandid
• esineb pärasoole allavaje ehk soole prolaps
• sul on mittetäieliku tühjenemise või võõrkeha tunne pärasooles;
• limane või mädane eritis pärasoolest
• kahtlustad hemorroide

Kes kuulub riskigruppi? 

• Istuva eluviisiga ja ebatervislikult toituvad inimesed
• Rasedad ja naised pärast sünnitust
• Ülekaalulised inimesed
• Istuvate või seisvate elukutsete esindajad — kontoritöötajad, müüjad, juhid
• Päriliku eelsoodumusega patsiendid, kelle lähisugulastel on esinenud kolorektaalvähk või soolepolüübid
• Menopausieas naised — hormonaalsed muutused suurendavad proktoloogiliste haiguste riski

Kõige levinumateks proktoloogilisteks probleemideks on hemorroidid, pärakulõhed ja pärakufistlid. Kaasaegne proktoloogia tegeleb ka nn. takistatud defekatsiooni sündroomiga ja selle põhjuste väljaselgitamisega, pärasoole ning jämesoole kasvajate diagnostika ja raviga. Lahutamatu osa proktoloogiast on kaasaegsed diagnostika meetodid: endoskoopia (anoskoopia, rektoskoopia, koloskoopia), endorektaalne ultraheli, defekograafia ja magnetresonantstomograafia.

Hemorroidide ravi

Hemorroidid ehk päraku veenilaiendid tekitavad ebameeldivaid vaevusi nii meestel kui ka naistel. Kuigi hemorroidid on harva ohtlikud, võivad need korduda ning muutuda valulikuks ja tüütuks. Tegemist on mitme põhjusega haigusega, mille suurimad tekkepõhjused on:

On olemas kahte liiki hemorroide: sisemised paiknevad pärasoole alaosas ja välimised arenevad päraku ümbruses naha all. Sisemised hemorroidid põhjustavad alguses vähe vaevusi, iseloomulikuks on hele veritsus. Kui neid algstaadiumis korralikult mitte ravida võivad nad soole tühjendamisel välja vajuda ning probleeme tekitada. Välimised hemorroidid põhjustavad rohkem valu ning kui nendes tekib vere hüübimine ehk tromboseerumine, siis muutub valu väga tugevaks ja veenikomu tihkeks sõlmetaoliseks. Võib näha või tunda klompi või muhku päraku ümbruses.

Oluline on märkida, et veri või lima väljaheites võib viidata ka teistele haigustele ja seepärast on soovitatav lisaks koduste vahendite kasutamisele kindlasti pöörduda arsti poole, et välistada tõsisemad haigused. Proktoloog aitab diagnoosida haigust ning leiab sellele parima ravi. Enamasti piisab hemorroidide puhul vaevuste leevendamiseks lihtsatest abinõudest, ravimitest ja protseduuridest.

Sõltuvalt hemorroidide staadiumist on meie kliinikus võimalik kasutada erinevaid kaasaegseid ravimeetodeid:

• hemorroidide ligeerimine — kummirõngaste paigaldamine, mis katkestab verevarustuse
• hemorroidide skleroteraapia — süstitav ravimeetod veritsevatele hemorroididele
• hemorroidi laserkirurgia – kiirem taastumine ja vähem tüsistusi
• hemorroidide kirurgiline eemaldamine

Pärakulõhe (anaalfissuur)

Pärakulõhe ehk anaalfissuur on pärakukanali limaskesta rebend, mis põhjustab valu roojamise ajal ja sellele järgnevat verejooksu. Sageli kaasneb pärakupiirkonna sügelus ja kipitustunne ning mõnel patsiendil tekib lõhe tagajärjel ka defekatsioonikartus. Pärakulõhe võib tekkida igas vanuses ning esineb naistel ligikaudu kaks korda sagedamini kui meestel.

Fissuuri võivad põhjustada kõik seisundid, mis kahjustavad pärakukanali limaskesta:

• kõhukinnisus ja kõva konsistentsiga roojamassid
• kõhulahtisus
• anaalkanali põletikulised seisundid
• mehhaaniline vigastus
• sünnitus

Limaskesta kahjustuse tagajärjel tekib piirkonnas põletik, mida soodustab pärasoole sulgurlihase spasm. Selle tulemusena verevarustus halveneb ja fissuur võib muutuda krooniliseks. Eristatakse ägedat (alla 6 nädala) ja kroonilist (üle 6 nädala) pärakulõhet. Õigeaegse ravi puudumisel võivad tüsistustena tekkida pärakumädanik, pärakuuuris ning korduvate verejooksude tagajärjel ka aneemia.

Diagnoosimine ei ole tavaliselt keeruline. Piisab vestlusest patsiendiga, anaalkanali vaatlusest ja sõrmega katsumisest. Vajadusel välistatakse muud sarnaste sümptomitega haigused koloskoopia ja koeproovi abil.

85% juhtudest paraneb pärakulõhe konservatiivse ravi toel iseenesest. Ravivõimalused on:

• soojad istevannid (40 °C) 10 kuni 15 minutit, 2 kuni 3 korda päevas
• kiudaineterikas dieet ja piisav vedelikutarbimine (2 kuni 2,5 l päevas)
• sulgurlihast lõdvestav kreem

Pärakulõhe raviks ei sobi pärakuküünlad, kuna need võivad põhjustada sulgurlihase spasmi ja fissuuri täiendavalt traumeerida.

Kui fissuur ei parane vaatamata konservatiivsele ravile või on muutunud krooniliseks, võib kasutada süstimist pärasoole sisemisesse sulgurlihasesse, mis lõõgastab lihast ja loob soodsad tingimused paranemiseks. Teatud juhtudel on näidustatud kirurgiline ravi.

Naha jääkripatsi eemaldamine

Väikesed nahavoldid päraku ümbruses tekivad sageli pärast hemorroidide, tromboosi või põletiku taandumist. Kuigi need ei ole ohtlikud, võivad nad põhjustada sügelust, hõõrdumist ja hügieeniprobleeme.

Millal pöörduda arsti poole?

• Pärast hemorroidide ravi jäid segavad voldikesed
• Päraku hügieeni on raske säilitada
• Esineb sügelus, ärritus või eritised
• Liikumisel on tunda hõõrdumist

Protseduur

• Lihtne ambulatoorne protseduur kohaliku tuimestuse all — täiesti valutu.
• Kestab ~20–30 min.
• Haavad paranevad iseseisvalt ilma õmblusteta.

Pilonidaalsiinus

Pilonidaalsiinused on kroonilised põletikulised abstsessid, mis tekivad tuharatevahelises voldis. Kõige levinum põhjus on sissekasvavad juuksed (sinus pilonidalis — pilus = juus, nidus = pesa). Juuksed kasvavad naha alla, bakterid pääsevad sisse ning tekib abstsess, mida keha iseseisvalt kõrvaldada ei suuda.

Kolm esinemisvormi Leebe vorm — väliselt peaaegu märkamatu, vaid mõned väikesed naha avad Äge abstsess — punane, paistes, väga tundlik; valu istumisel ja kõndimisel; eritab mäda ja verd Krooniline vorm — ei tekita ägedaid märke, kuid eritab verega segunenud eritist alakutaanselt

Riskitegurid

• Paks karvakasv
• Tugev higistamine koos kitsaste alusrõivastega
• Nõrgenenud immuunsüsteem
• Pikaajaline istumine
• Suitsetamine
• Pärilik eelsoodumus

Millal on vaja proktoloogilist operatsiooni?

Vahel ei ole  pärasoole lõpposa ja päraku haiguste konservatiivne ravi efektiivne ja on näidustatud kirurgiline ravi. Operatsioone teeme päevakirurgia osakonnas üldnarkoosis või lokaalanesteesias. 

Hemorroidide laserravi — LHP ja HELP

Laserravi on tänapäevane minimaalselt invasiivne meetod sisemiste hemorroidide (tavaliselt II–III aste) raviks. Minimaalselt invasiivne tähendab, et ei eemaldata kudesid. Seetõttu võrreldes traditsioonilise kirurgilise eemaldamisega on laserravist paranemine oluliselt kiirem ja valu vähem. 

LHP (Laser Hemorrhoidoplasty) – Protseduuri käigus laserenergia põhjustab veresoonte koagulatsiooni (sulgumise) ja kontrollitud termilist kahjustust, mille tulemusena hemorroidkude taandub ja kahaneb.

HELP on lasertehnoloogia, mis on suunatud hemorroidide verevarustust andvatele arteritele. Kui verevarustus katkestatakse, hemorroidid taanduvad ise.

Laserravi on vajalik kui hemorroidid põhjustavad tugevat valu, sügelust, veritsust või ei allu enam muule ravile (nt kreemid, ravimküünlad või ligeerimine ehk rõngastamine). Kuna laser töötab täpselt sügavamas koes ja ei kahjusta limaskesta ega pärasoole ava, on paranemine kiirem ja valulikkus väiksem võrreldes traditsioonilise kirurgiaga.

Kuidas hemorroidi laserravi toimib?

Laserravi käigus viiakse hemorroidisõlme sisse õhuke laserkiud väikese avause kaudu.

Laserenergia:

• Sulgeb hemorroidi verevarustuse;
• põhjustab kontrollitud termilist kahjustust koes;
• viib hemorroidisõlme kokkutõmbumise ja taandumiseni.

Laserravi eelised:

• Säilib päraku anatoomia ja funktsioon
• Ei kahjusta pärasoole limaskesta ega sulgurlihast.
• Paranemine on kiirem ning vähem valulik võrreldes traditsioonilise kirurgiaga. 
• Madalam taastekkimise risk võrreldes konservatiivse raviga
• Protseduur kestab keskmiselt 35–45 minutit

Millal on vaja hemorroidide laserravi?

Operatsioon on vajalik, kui:

• varasemad ravimeetodid (nt salvid, rõngastamine või muu vähese sekkumisega ravi) ei ole aidanud;
• probleem kordub pärast varasemat ravi;
• hemorroidid väljuvad iga soole tegevusega ega liigu enam iseseisvalt tagasi;
• muud ravivõimalused ei ole võimalikud või sobivad;
• sõlmed on suured ja põhjustavad püsivat ebamugavust.

Pilonidaaltsüsti(siinuse) laserravi

Laserravi on uudne protseduur pilonidaalsiinuse ravis. Tsüsti kude töödeldaks minimaalselt invasiivse laserseadme abil, vajalik on vaid väike sisselõige.

Kuidas pilonidaalsiinuse laserravi toimib?

Fistulikanalisse viiakse laserkiud, mille abil:

• suletakse põletikuline kude;
• hävitatakse siinuse epiteel;
• soodustatakse kanali sulgumist seestpoolt.
• Laserenergia on täpselt kontrollitud ja mõjutab peamiselt haiget kude.

Mis on laserravi eelised?

Laserravi eelised on:

• minimaalselt invasiivne (väike nahatrauma)
•  vähem valu võrreldes klassikalise operatsiooniga
• kiire taastumine (sageli 1–2 nädalat)
• sobib ka keerukamate või hargnevate kanalite korral

Hemorroidi kirurgiline eemaldamine

Hemorroidi kirurgiline eemaldamine ehk hemorroidektoomia on operatsioon, mille käigus eemaldame hemorroidaalseid sõlmi. Teeme operatsiooni, kui hemorroidid põhjustavad tugevat valu, sügelust, veritsust või ei allu enam muule ravile (nt kreemid, ravimküünlad, miniinvasiivsed protseduurid).

Hemorroidektoomia toimub üldnarkoosis.

Millal on vaja hemorroidid kirurgiliselt eemaldada?

Operatsioon on vajalik, kui:

• varasemad ravimeetodid (nt salvid, rõngastamine või muu vähese sekkumisega ravi) ei ole aidanud
• probleem kordub pärast varasemat ravi
• IV astme seesmised hemorroidid (väljuvad iga soole tegevusega ega liigu enam iseseisvalt tagasi)
• muud ravivõimalused ei ole võimalikud või sobivad;
• sõlmed on suured ning patsient soovib protseduuri ühes etapis

Pärakulõhe kirurgiline ravi

Fissurektoomia on operatsioon, mille käigus eemaldatakse pärakulõhe ehk pärasoole ava valulik haavand. Teeme operatsiooni siis, kui pärakulõhe ei parane enam ise ega ravimitega ning põhjustab valu, vereeritust või põletikku. 

Teeme operatsiooni narkoosis ning selle käigus eemaldame haavandi servad. Vajaduse võib protseduuri kombineerida botulotoksiini süstiga või haavandi eemaldamise järgse defekti plastikaga ehk katmine teiste kudedega.

Millal on pärakulõhe operatsioon vajalik?

Pärakulõhe eemaldamise operatsioon on vajalik, kui:

• pärakulõhe ei parane konservatiivse raviga (salvid, toitumise muutus, sooleregulatsioon),
• esineb püsiv valu või verejooks,
• lõhe kipub korduma,
• tekib krooniline põletik või armkude, mis takistab paranemist.

Pärakufistuli kirurgiline ravi

Pärakufistul on väike põletikuline ühenduskanal pärasoole ja naha vahel, mis põhjustab mädast eritist fistuliavast, valu või korduvaid põletikke. Vahel tekivad mädanikud, mis vajavad avamist ja dreneerimist.

Pärakufistuli kirurgiline ravi sõltub fistulikäigu asukohast ja anatoomilistest iseärasustest. Kirurgilist ravi teeb keeruliseks see, et fistulikäik kulgeb tavaliselt läbi pärasoole sulgurlihase, mistõttu roojapidamatuse ohu tõttu ei ole fistulikäigu eemaldamine või avamine täisulatuses võimalik. Vahel tuleb teha mitu operatsiooni. Ka peale kirurgilist ravi võib tekkida haiguse tagasitulek.

Millal on vaja fistulite kirurgilist eemaldamist?

Pärakufistuli ravi on alati kirurgiline. Üliharva esineb spontaanset paranemist.

Õigel ajal tehtud operatsioon aitab vältida kroonilist põletikku ja korduvaid mädanikke ning taastada kudede normaalse paranemise

Pärasoole alumise osa polüüpide kirurgiline eemaldamine

Kirurgiliselt saab eemaldada pärakukanali ja pärasoole alumise osa polüüpe. Sõltuvalt polüüpide suurusest ja asukohast võib teha operatsiooni lokaal- või üldanesteesias. Kõik eemaldatud polüübid saadetakse histoloogilisele uuringule  ehk koeproovi uuringule. Adenomatoossete ehk teatud tüüpi vähieelsete polüüpide eemaldamine aitab vältida kolorektaalvähki.

Millal on operatsioon vajalik? 

Operatsioon on vajalik, kui:

• polüüpe ei ole võimalik endoskoopiliselt eemaldada:
• polüüp põhjustab vaevusi.

 

Vaata hinnakirja siit.