Tallinna Eriarstikeskus on pealinnas tuntust kogunud: Lasnamäe Tervisemaja viiendale korrusel asus aasta-aastalt patsiente vastu võtma üha rohkem hinnatud ja kogenud eriarste. Täna töötab kliinikus üle 80 inimese, tegutsetakse mitmes asukohas ja tehtud on suuri investeeringuid tipptasemel tehnoloogia kasutusele võtmiseks ning parimate spetsialistide kaasamiseks. Nüüd algab kliiniku jaoks uus peatükk, kus tegevust jätkatakse nimega Terena.

 

Alguses oli lihtsalt võimalus – ja julgus

Kliiniku asutajad dr Lee Padrik ja dr Kristina Kuhi ütlevad, et nimevahetus ei sündinud soovist lihtsalt midagi värskendada. Vastupidi, uus nimi tuli alles siis, kui organisatsioon ise oli jõudnud järgmisesse arenguetappi. Selle loo rääkimiseks läheme aga tagasi 2018. aasta suve algusesse, mil tegevust alustanud Tallinna Eriarstikeskuses tehti just nii, nagu nimigi ütleb: ühte kliinikusse toodi kokku erinevate valdkondade eriarstid. 

 

Asutajad ei vaata senisele teekonnale tagasi kui suurele äriprojektile, vaid lähtuti eesmärgist pakkuda patsientidele parimat võimalikku eriarstiabi. Loomulikult on see nii ka täna. 

„Ruumid olid olemas ja lepingut tuli täitma hakata,” ütleb Lee Padrik muigega. „Kindlasti oli ka omajagu juhust ja julgust, aga mingil hetkel tekkis selge arusaamine, et see asi tuleb lihtsalt ära teha. Kohusetundlike inimestena ei saanud midagi teha ka kuidagi poolikult, vaid ikka kogu hingest.”

 

Kui Tallinna Eriarstikeskus Lasnamäe Tervisemajas tegevust alustas, ei olnud piirkonnas kuigi palju eriarstiabi võimalusi. Kristina Kuhi sõnul oli mõte algusest peale luua koht, kus erinevad tervishoiuteenused oleksid omavahel seotud: perearstid, taastusravi, diagnostika ja eriarstid ühe tervikliku süsteemina.

„Lasnamäe on ju rahvaarvult Tartu linnaga võrdne,” ütleb ta. „Samas ei olnud aga kuigi palju meditsiiniteenuseid saadaval. Nii tõime näiteks mammograafia siia piirkonda. Kindlasti hakkas meie kliiniku kasvu toetama asukoht, ühelt poolt linnaosa suurus, teisalt Lasnamäe Tervisemaja teenused, mis üksteist toetavad.”

 

Kvaliteedis järeleandmisi tegemata

Täna töötab ettevõttes üle 80 inimese ning tegutsetakse mitmes asukohas. Viimase märgilise laienemisena avati 2025. aasta alguses kliinik Ülemiste Tervisemaja 2 majas. Kasvust rääkides on aga dr Padrik ja dr Kuhi pigem tagasihoidlikud.

„Kasv on olnud orgaaniline,” ütleb Lee Padrik. „Oleme väga teadlikult jälginud, et kvaliteedis mitte järele anda, kasvanud täpselt nii palju, et lisanduva tööga ka toime tuleksime.”

See põhimõte kordub vestluse jooksul mitmel korral. Kui jutt läheb arstide värbamisele või meditsiinitehnika soetamisele, jõuavad mõlemad ikka tagasi sama mõtteni: kvaliteedis nad järeleandmisi teha ei luba.

 

„Väga headele spetsialistidele on vaja väga häid seadmeid, selles osas me mööndusi ei tee” rõhutab Padrik. „Usaldame oma arste, kes teavad eriala ekspertidena, millised on parimad seadmed patsientide diagnostikaks. Tühja kabinetiga pole ju midagi peale hakata.”

Kuhi lisab, et head arstid ei jää kunagi patsientideta ning heasse meeskonda tulevad ka head arstid. “Meie üheks eeliseks on kindlasti see, et kliinik on asutatud arstide poolt, me mõistame, mida on arstidel vaja, et teha oma tööd pühendumusega ning pakkuda parimat võimalikku kvaliteeti. Täna ei tööta meie arstid ka enam üksikute spetsialistidena, meil on väikesed tiimid, kus teadmisi ja kogemusi omavahel jagatakse. Loomulikult oleme paindlikud, arvestame nende graafikute ja soovidega, tahame et meeskond oleks motiveeritud.”

Algusaastad olid seejuures märksa vähem süsteemsed, kui tänast keskust vaadates võiks arvata. Mõlemad meenutavad aega, kus kõikjal tuli ise käsi külge panna.

„Oleme siin tõesti kõiki töid teinud,” meenutab Lee Padrik. „Alguses lihtsalt oli nii vaja, et ellu jääda. Ja nagu öeldud – mis meil kohusetundlike inimestena üle jäi!”

„Mina olen registratuuriski istunud,” muigab Kristina Kuhi. „Patsiendid ei saanud ju jääda teenindamata.”

 

Miks uus nimi?

Kliinik on jõudsalt investeerinud moodsasse meditsiinitehnoloogiasse, infosüsteemidesse ja uute spetsialistide kaasamisse. 

“Väga märgiline oli Ülemiste Tervisemajas kliiniku avamine. Oleme Ülemiste puhul väga rahul ka investeeringuga uusima tehnoloogiaga MRT seadmesse, mis võimaldab teostada kõiki keerulisi ja spetsiifilisi MRT-uuringuid ning tagab patsiendimugavuse,” toob Kuhi välja.

Samal ajal hakkas üha selgemaks saama, et nimi Tallinna Eriarstikeskus ei kirjelda enam päriselt organisatsiooni tänast olemust.

 

„See nimi on väga hästi töötanud, õigemini on meeskond nime üles töötanud,” ütleb Lee Padrik. „Aga mingil hetkel saime aru, et me ei ole enam lihtsalt üks eriarstikeskus Tallinnas. Teenused on laiemad, meie tegevus ei piirdu ammu enam ühe asukohaga ja ka organisatsioon on kasvanud ning muutunud.”

Nii sündiski otsus võtta kasutusele uus nimi — Terena. Aga see ei olnud lihtne otsus.

„Eks pika ajalooga nime puhul tekib emotsionaalne side,” tunnistab Kristina Kuhi. „Aga mingis mõttes on see nagu uus eluetapp. Sa tunned, et oled valmis edasi liikuma. Nüüd kui oleme tervishoiuteenuse pakkujate hulgas tugeva positsiooni saavutanud, on küll kahju seda muuta, kuid see on järgmine samm elus. Nagu abielludeski võtad uue nime ja kannad uuel eluetapil seda uhkuse ja väärikusega..” 

 

Mõlemad rõhutavad, et uus nimi ei tähenda olemasoleva identiteedi mahajätmist, vaid pigem selle edasiarendamist. “Me ei näe kliinikut enam lihtsalt eriarstikeskusena, vaid tervisepartnerina.”

Vestluse lõpuks jõuame tagasi mõtte juurde, mis on kogu intervjuu jooksul eri sõnadega kõlanud: patsientidele tuleb tagada parimad diagnostika- ja ravivõimalused ning patsiendid peavad tundma end mõistetuna.

„Tipptasemel meditsiin võib olla ühtaegu väga teaduspõhine ja väga inimlik,” rõhutab Lee Padrik. „See ongi see, mida me Terenas teeme.”